12/07/2026
Põnev teema, mis meid köidab VOL 1 👇
RAUAPUUDUS 🩸
Sul on ferritiin normis. Järelikult rauapuudust pole?
Paraku ei pruugi see nii lihtne olla.
Ferritiin on kõige tavalisem analüüs, millega hinnatakse keha rauavarusid. Terve inimese puhul töötab see üsna hästi. Aga ferritiinil on üks oluline nõrkus - põletik võib selle väärtust kunstlikult tõsta.
See tähendab, et kaks inimest võivad saada täpselt sama “normaalse” ferritiini tulemuse, kuid ühe rauavarud on korras ja teisel peaaegu tühjad.
Miks?
Kui kehas on põletik - näiteks infektsioon, põletikuline soolestik, ülekaaluga seotud krooniline põletik või isegi väga suur treeningkoormus - hakkab keha tootma rohkem heptsidiini. See on hormoon, mis toimib nagu rauavärava valvur - ta lukustab raua rakkudesse ja vähendab selle jõudmist vereringesse.
Samas võib põletik ferritiini näitu tõsta.
Tulemuseks võib tekkida üsna petlik olukord:
✅ Rauavarud vähenevad.
✅ Kudedes on rauda vähe.
✅ Ferritiin näeb analüüsis ikka normaalne välja.
Ühes 2026. aasta uuringus tuvastas ferritiin üksi rauapuuduse vaid 31%-l kroonilise põletikulise seisundiga naistest. Kui juurde vaadati transferriini saturatsiooni, leiti rauapuudus 65%-l. Ehk ferritiin üksi jättis suure osa juhtudest märkamata.
Seetõttu ei tasu ferritiini alati vaadata üksinda.
Kasulikud lisamarkerid on:
Transferriini saturatsioon - näitab, kui palju rauda veres tegelikult transporditakse.
sTfR ehk lahustuv transferriiniretseptor - tõuseb siis, kui rakud on päriselt rauanäljas.
CRP - aitab hinnata, kas kehas on põletik, mis võib ferritiini tulemust moonutada.
Hemoglobiin - võib olla veel täiesti normis ka siis, kui rauavarud on juba vähenenud.
Oluline nüanss - madal transferriini saturatsioon või väsimus ei tähenda automaatselt, et peaksid kohe rauapreparaati võtma. Põletiku korral võib raua ainevahetus olla häiritud ka muul põhjusel. Kõigepealt tuleb aru saada, miks näidud sellised on.
Praktiline mõte on lihtne…
Kui sul on väsimus, nõrkus, halb koormustaluvus, juuste hõrenemine või rahutud jalad, aga ferritiin on “normis”, ei pruugi teema olla sellega lõpetatud. Eriti juhul, kui CRP on kõrgem või kehas on mõni põletikuline seisund.
Normaalne ferritiin ei tähenda alati normaalseid rauavarusid.
Allikad: Kawamata et al., PLoS One, 2026; Daude et al., Alimentary Pharmacology & Therapeutics, 2020; Abreu et al., Blood Advances, 2018; Hinton, Applied Physiology, Nutrition, and Metabolism, 2014.
See postitus on hariv info ega ole arstlik soovitus, diagnoos ega individuaalne ravijuhis. Analüüside tõlgendamiseks ja rauapreparaadi kasutamise otsustamiseks pea nõu arsti või muu kvalifitseeritud tervishoiutöötajaga.
Alusta teadlikku terviseteekonda: https://frillice.ee/